Viipasin siis täna noored trennis ligi.
Hei, tuleb-tuleb, tahate tugevaks saada ?

Kõigil jälle näod väsinud, Priit on katki nagu tavaliselt, Raili sõimas alustuseks kõigil näod täis, Erki ei saanud ööd ega mütsi aru.

Hea mõte tuli, annan neile mingid jaburad ülesanded !

Lihtsalt

lihtsalt nii

Tõnn, sa pead selle ära kuulama, sa ei usu oma kõrvu

Kamandasin nad seinale, ja ütlesin
et kätt ei tohi enam liigutada kui see on nukil.

Ise hoidsin naeru tagasi !

Tead mis kõige parem, keegi ei kahelnud,
küsisid veel küsimusi ka !

Tõnn, sa pead seda proovima !
Kes see sind ikka muidu lõbustab ?

No kas terve mõistusega inimene usub,
et käed on nukile ´kinni kleebitud´ ?

Oi Tõnn, sa oleks pidanud seda nägema,
kõigil olid nii tõsised näod peas - nemad teevad trenni !

No on kanged !

Hea et nad minu poole seljaga olid,
ma pidin pisaraid pühkima vahepeal

Ja pärast tegime tagasiside nagu ikka . . . meil olid uued kah täna Annika ja Heiki . . . nad olid ikka väga näost ära.

Loodame et tulevad ikka tagasi.

Aga see oli seda väärt Tõnn.

Hea et Mattiast ei olnud, ta oleks mu kohe välja andnud.

Kas sa . . .

Kas sa . . .

Kas sa suudad seda uskuda ?
Nad olid nii innukad. Täiuslikud õpilased.

Oota, kohe kuuled veel !

Edasi tegime nii et käed paned üldse selja taha kui ronid . . .

Selja taha ?

Selja taha jah !

No on julm nali.

Aga kui juhm peab olema . . .

Aga kui juhm peab olema
et ilma käteta päriselt ronima hakata ?

Aga teised saalis ei vaadanud teid imelikult ?

Ei, ma viipasin neile, et mängigu kaasa.
Kõik omad joped, said kohe pihta mis toimub.

Trenni said nad kätte, ja mina ka . . .

kõhulihastele !

Seda peab kindlasti kordama.

Mu tuleb täna küll hea uni.